Ärkasin siis hommikul üles nagu tavaliselt, vaatasin omale bussiaja välja ja hakkasin valmistuma, valmistumise käigus siis avastasin, et olin poest ostnud ühe soki (!?!?!) tundub et ainult hindasi ei pea vaatama vaid ikka mis saad ka selle hinna eest, no sitta kah, teine sokipakk oli kahe sokiga, siis hakkasin dokumente otsima ja leidsin kapist mingid vanad rohud mis mulle raske depressiooni puhul kunagi määratud olid, no kuna kuu ongi olnud suht närviline, mõtlesin et lajatan kohe ühe sisse, no mõeldud tehtud...ja siis hakkas uni peale tulema...silmad kohe vägisi vajusid kinni, loen siis oma häguste silmadega tableti paki infolehest välja, et kurat uneroht oli hoopis (?!?!?!) arvasin, et olin kõik unerohud juba pojale sisse söötnud mis mul olid, kuna tal unehäired jne.kuna tukk oli räigelt peal, lükkasin bussiaja 2 tundi hilisemaks ja lajatasin palju kohvi sisse selle ajaga, lõpuks jõudsin siis õnnelikult linna ja otse emt pesasse, istusin ja ootasin seal oma järjekorranumbriga umbes 40 pikka minutit kuniks lõpuks jutule sain, viskasin siis netipulga, mida ei olnud 2 kuud kasutanud, kuna ei tunnista sim kaarti letile ja teatasin ,et katki on ja mis me siis nüüd teeme? Tüüp leti taga vaatas mu netipulka ja ütles, et sim kaart on ju valepidi sees!...(?!?!) ma siis haarasin peast kinni aga kohe ka kogusin end ja ütlesin, et aga sa proovi järgi, enne oli ju õigetpidi, noormees siis proovis ja töötas :D (oh piinlikust ja raisatud aega) hea oli, et mul raha pole olnud, muidu oleksin ammu uue pulga ostnud mis maksab seal 59 euri :)
No edasi olin juba aega palju kulutanud ja mõtlesin, et ma muidu sinna töötukassasse õigeks ajaks ei jõua, kui tuleb trolliga minna, muidu ma igast ühistrantsporte väldin, (ja paistab et põhjusega) hüppasin siis trollile ja otsisin istumiskohta, mis oli selg sõidusuunas, hakkan mina istuma kui troll pani kohalt kaabet ja mina kaksiratsi vastas istuvale noormehele sülle (?!?!?), hea et tal nokamüts oli, kuna muidu oleksime ilmselt tatti ka pannud, nokits aga lõi mul kulmu pooleks päevaks rulli :D kui isale oma seiklusest rääkisin, küsis ta, et kas ma siis vabandasin et ,,anna andeks ma olen maakas''? mille peale ma vastasin ,et ei, ma teatasin ,,oi putsi !'' aga too noormees oli üldse sellest minu liiga otsekohesest äkkrünnakust vist veidi ehmunud, põrnitses mind kogu tee ning vestlusesse ei laskunud :(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar